11. nädal // “Mul on üks saladus”
Mul on üks
saladus. Ma vastutan 350 inimese igapäevatööd ja 50000 kliendi teenindamist
võimaldava IT süsteemi arendamise eest. Asendamisele kuuluvat vana süsteemi
prototüübina kasutades oli arendus alguses plaanitud kosemudeli alusel. Siiani
kattun külma higiga sellele ideele tagasi mõeldes ja tänan õnne, et otsustasime
ümber. Nii on osa tarkvarast juba igapäevases kasutuses ning saadud on palju –
ka ebakonstruktiivselt kriitilist – tagasisidet.
Keskeakriis
või vajadus? Vajadus! (…ja keskeakriis ka…)
Minu õpingud TalTechi IT-kolledžis on ikka
küsimusi tekitanud. Tuttavate ja kolleegide seas oli mu tööpäevade pikkus ja kirglikkus
legendaarne juba enne õpinguid. Küsimusi tekitas juba enne ka see, et kas oma abikaasat
ja lapsi nädala sees ka näen? Kui üldse, siis peaksin vabal ajal otsima rahu ja
vaikust. Ometigi alustasin õpinguid minu jaoks täiesti tarbetul erialal – üks
väljamaalasest hõimlane vaatas mulle sügavale silma ja tõdes: “Why? World does
not need another shitty IT engineer…”. Tõsi. Naljaga pooleks olen vastanud, et
saabus keskeakriis, kuid sportauto mul juba on ja abikaasaga on ka niimoodi
vedanud, et ei taha vahetada. Ei jäänudki üle muud kui minna ülikooli, õppima, midagi
täiesti teistsugust. Vahelduseks. Inimesed jäävad selle vastusega reeglina rahule.
Minu töökoha ajalugu ulatub 25 aasta taha.
Umbes 20 aastat sellest on meie organisatsiooni – täna 4 kontorit, 350 inimest,
läbi ajaloo 50000 klienti – selgrooks olnud Imeline Tarkvara. Kui büroo oli
väga väike, siis korrus allpool oli IT pood. Sealt müüdi tarkvara. Peale
lühikest kuklakratsimist osteti sealt ainus seal müügil olev tarkvara, Commence. Aastate jooksul arendas “Kuido”
sellest tõelise Skyneti, mis toetas ja kasvas kontrollima iga organisatsiooni
põhifunktsiooni ajaarvestusest kliendisuhete ning oskusteabe juhtimiseni.
Korrus allpool olnud IT pood pani uksed varsti kinni, meie aga kasvasime
Commence üheks suuremaks kliendiks maailmas. Ja ühel päeval hakkas Commence-vanake
vanaks jääma. Tuli leida asendus.
Ja mina vastutan täna selle asenduse
elluviimise eest. Ja minu suurim saladus on suur hirm projekti saatuse pärast.
Ja see on 70 % TalTechi astumise põhjusest. 30 % on keskeakriis.
Karbitoote
turvalisusest paindlikkust säilitava isetegemiseni
Kuido juhtimisel jõuti Commence järglase
valikuga peaaegu lõpuni. Kuna nüüd oli raha ja võimalusi algusaegadega
võrreldes rohkem, siis muidugi esmalt moodustati õige valiku tegemiseks komisjon,
vaadati rohkelt demosid, koostati ärivajaduste spetsifikatsioon ja lasti see ka
hapuks minna – 5 aastaga, mis kulus äriprotsesside ja -vajaduste kaardistamisele
muutus tehnoloogia, vajadused ning ka meie äriprotsessid.
Kuido lahkumise järgsel leiti kogenematu
entusiast, kes võttis vastutuse üle. Mina. Jätkasime valikut maailma ägedaimate
valdkonnaspetsiifiliste nö karbitoodete seast – valmis rakendused, mida
oleks meie vajadustele pisut kohandatud, kuid valdavalt pidanuksime me oma
äriprotsesse karbitoote järgi kohandama. Lõpuks olimegi 5 aastat toimunud
valiku järel olukorras, kus valikuid oli palju, kõik pakutu oli äge oma unikaalsel
viisil, kõik oli state of the art. Oli
vaid kaks muret – pakutud funktsionaalsus kippus olema Lamborghini
Centenario hinnaklassis (aga mitte nii äge…) ning kõik muudatused tuli
tellida karbitoote müüjalt. Juba karbitoote ostmise läbirääkimised oli karmid –
iga kord kui hind ja skoop paika sai, siis ikka tuli skoopi midagi juurde ja
hind kippus üles hüppama sammuga üks Porsche
911 Carrera S per lisafunktsionaalsus. Tulevik paistis kui mitte hirmus,
siis vähemalt … kallis.
Kuna Kuido oli meid harjutanud meie
ärivaldkonnas ebatavalise agiilsusega, isetegemise võlude ja valudega ning pidasime
IT suutlikkust äriprotsesside muutumist üleöö toetada oma strateegiliseks tugevuseks,
siis hetkelises naiivsuspuhangus otsustasime asenduse ise valmis meisterdada. Iseenesest
kogemus oli meil olemas – Martin
oli ju praeguse süsteemi koos Kuidoga valmis ehitanud, vahepeal oli IT meeskond
veelgi kasvanud ning leidsime ka hea projektijuhi ning koostööpartnerilt
rentisime arendajate tiimi. Eelarvestamisel paistis, et saame ise oluliselt
soodsamalt ning mis kõige olulisem – õpime ise palju juurde ja säilitame
kontrolli oma põhilise IT-vara ja äritoe üle.
Neil põhjustel saime ka juhatuselt aktsepti karbitoote
– ja sellega kaasneva turvatunde, tehnilise paigalduse lihtsuse, kuid ka ärilise
paindumatuse ja tarnijast sõltuvuse – kõrvaleheitmiseks
ning ise Commence’ile asenduse loomiseks. Olgu kiidetud juhtkonna usaldus meie
vastu ning neetud meie endi uljus. Meie seiklus – ja palju magamata öid oli
ellu kutsutud.
Jarvise
teekond kosest agiilse(ma)ks arenduseks
Commence asendus – meie organisatsiooni
töötajate poolt Ironmani targa abimehe J.A.R.V.I.S. järgi
Jarviseks ristitud arendus – oli määratud sündima kosemeetodil.
Kosemeetod tundus kohustuslik, kuid ka mugav. Kiire
oli. Varasema analüüsi-paralüüsiga kaotatud aeg oli vaja tasa teha ning arendus
pidi kasutusse jõudma võimalikult ruttu. Seetõttu ei olnud aega kasutajatega
suhelda. Prototüüp oli olemas. Kosemudeli peamine vajadus – ülitäpne spetsifikatsioon
– oli meil ju olemasoleva süsteemi näol olemas, kuna meie süsteemivahetuse
peamine põhjus ei tulnud äriprotsessidest, vaid puhtalt sellest, et Commence
oli mõeldud väiksema hulga kasutajate jaoks. Jah, kasutajad oleks tahtnud ka
uut funktsionaalsust, kuid juristide vaidlushimu ja meie laadsetes võhikutes peapööritust
tekitava tehnoloogiahaibi (blockchain
põhine andmebaas, anyone? või AI
põhine kontaktiandmebaas, why not?,
sest „Bank
of America ju juba võttis AI kasutusele ja me ei saa maha jääda!“) tõttu
olid meie arutelud uue funktsionaalsuse üle krooniliselt viljatud. Lisaks oli
asendatav süsteem igapäevases kasutuses ning uue süsteemi fundamentaalse erinevuse
tõttu paistis ilmvõimatu andmete jooksev liigutamine kahe süsteemi – käigust väljamineva
ning sündiva – vahel. Seetõttu nägi esialgne plaan ette, et tõstame Commence funktsionaalsuse
tuimalt uuele tehnoloogilisele platvormile, koolitame kasutajad, migreerime
andmed ja laseme ühel heal päeval uuel lahendusel kosena kasutajate peale voolata.
See kosk oleks nad kõik ilmselt pikali paisanud.
Kosemeetodil arendamine oli väga mõnus ja
mugav, kuni ühel hetkel hakkas väga hirmus. Arendus hakkas mürinal peale,
arendajad õppisid selgeks uue platvormi, funktsionaalsust ja objekte hakkas
lisanduma ning Jarvis kasvas. Iganädalased sprindikoosolekud olid asised,
korrakohased. Iganädalased juhtgrupi kohtumised äripoolega olid mõnusad – IT sai
kõik tulevase kasutajaga (minuga…) läbi arutada. Meeskond on meil tubli, tööd
tehti hästi, uhkusega ja kasvavas tempos. Ühel hetkel kasvas arendusmeeskonnas kõhklus.
Nad ehitasid oma teadmiste järgi maailma parimat süsteemi meie organisatsiooni jaoks,
kõik läikis ja oli ilus, kuid kas lõppkasutajad ka seda vaimustust jagasid? Kas
funktsionaalsuse implementatsioon vastab meie nõudliku publiku soovidele? Umbes
samal hetkel hakkas mul tõeliselt hirmus – IT osakond ja arendajad said oma
tööga hakkama, spetsifikatsioon-mudel oli ka ees ja funktsioone muudkui aga tõsteti
vanast uude süsteemi, kuid ühe kasutaja – sageli minu – arvamuse alusel 350-le erinevate
kasutusharjumustega inimesele igapäevast keskkonda luua tundus järgimõtlemisel
ikkagi kiirteena põrgusse. Kõhklused sundisid arendajaid uuesti andmete liigutamisele
otsa vaatama ning leitigi viis, kuidas tagada Commence ja Jarvise kasutajatepoolne
paralleelkasutus. Rõõmu ja kergendusega nõustusin Jarvise esimeste moodulite
kasutajateni viimisega enne kogu arenduse valmimist, alguses läbi testgrupi ja
siis juba kogu organisatsioonini.
Kosemeetod on hulljulgetele ja eksimatutele
pooljumalatele, tavainimesed jäägu inkrementaalsete ja agiilsete meetodite
juurde. Esimene tagasiside Jarvisele oli kriitiline, vigade ja kasutajate
tagasisidega oli kõvasti madistamist, peaaegu hakkasime oma otsust kahetsema.
Kuid mõne nädala pärast saabus murrang – kriitikatulva saime hoogsa arendustegevusega
taltsutatud ning ühel hetkel asendus kasutajate hädakisa sõbraliku
heakskiiduga. Milline kergendus – läbi kasutaja armutu kriitikas saime toote sobivamaks.
Milline valgustus – iganädalastel koosolekutel kasutajate eest otsustamise asemel
on sedavõrd lihtsam kasutajalt küsida. Milline kergendus – ise otsustamise ja
riskimise asemel on niipalju ohutum tegutseda kasutaja tagasiside alusel.
Milline rõõm – keerulise projektiga edasiliikumiseks on teadmistest rohkem vaja
eneseusku ja kindlust; läbi kasutajate positiivse tagasiside saime kindluse, et
liigume õiges suunas. Selle kogemuse tõttu olen veendunud, et kosemudel sobib vaid
neile, kes on jumalikult tõeteadlikud, mängurlikult riskialtid või kuninglikult
hoolimatud kasutaja rahuolu suhtes. Tavalised inimesed – meie – peaksime aga
kasutama arendusmeetodeid, mis annavad võimalikult vahetu kasutaja tagasiside ning
võimaluse tagasiside rakendada.
Maailma ei ole võimalik lahterdada. Just
kirjeldasin, kuidas IT-toa suletud uste taga toimuvast kosearendusest jõudsime
kasutajate tagasisidepõhise agiilse arenduseni. Reaalsuse oli aga veelgi
mitmekesisem, kuna algusest peale oli kosemeetodil kasutajateni jõudva arenduse
kallal töötanud projektimeeskonna sisemised töövõtted agiilsed – sprindid,
sprindi planeerimised, igapäevased koosolekud, üks kasutaja oli iganädalaselt
kaasatud. Ja teisalt kosemudel agiilsega asendamise järgselt ei ole me ikkagi
veel lõpuni agiilsed– pigem käib arendus moodulite või funktsionaalsusgruppide
kaupa: teatud funktsionaalsuse valmimisel antakse moodul kasutaja testimisse ja
kasutusse, seejärel töötatakse paar nädalat hoogsalt kasutajaga käsikäes tema
tagasiside kallal, seejärel antakse moodul kasutajal üle ning meeskond jookseb
järgmise funktsionaalsuse arendamise juurde. See vast illustreerib mõtet, et ei
maksa liiga ühes metoodikas kinni olla, vaid erinevaid meetodeid saab paindlikult
kombineerida.
Kuid üks on kindel – kasutaja jooksev ja
võimalikult sage tagasiside on hädavajalik: nii lahendad õiget probleemi, õige
lahendusega ning kasutajalt küsimine on lihtsaim teekond kasutaja õnnelikuks
tegemisel. Tagasisidele ja koolitamisele on vaja rohkelt aega planeerida – sest
reaalsuse kulub sellele veelgi rohkem aega. Ja see on hästi kasutatud aeg. Tihe
kontakt kasutajate ja nende armutu tagasisidega ongi agiilsete meetodite suurim
väärtus.
Commence
ja Jarvise platvormi ärimudelid on erinevatest sajanditest
Commence saabus meie majja 20. sajandil ja
tema ärimudel pärineb oma lihtsuses samast sajandist. Commence äriks oli
litsentside müük ja iga-aastase toeteenuse müük: alguses maksad ühekordse litsentsitasu
igavesest ajast igavesti kehtiva konkreetse tarkvaraversiooni kasutusõiguse,
litsentsi eest ning seejärel tellid aastatasupõhise hooldusteenuse, mis tagab
versiooniuuendused ning kiire(ma) toe probleemide lahendamisel.
Litsentsitasu ja toeteenuse põhine ärimudel on
iseenesest lihtne ja selge: kasutaja saab igavese kasutusõiguse ja näiliselt
vabaduse valida, kas soovib toeteenust osta või sellelt säästa. Tootja poolt on
võimalus kohe saad litsentsitasu ning jääda lootma toeteenuse jooksvale
rahavoole. Reaalsuse on toeteenuse vabatahtlikkus muidugi petlik lubadus –
kunagi 1985. aastal võisid endale seda luksust lubada, et ostsid flopid ja
kasutasid seda koos arvutiga tulnud DOSi versiooniga kuni flopid ära kulusid. Täna
oleme kõik ühendatud ohtudest ja kurjameist kubisevasse internetti. Ka on ärile
kriitiline tagada süsteemide häireteta tööd. Seetõttu on vähemalt ärimaailmas kriitiline
tagada vigu ning turvaauke lappivad uuendused ehk regulaarse toeteenuse ostmise.
Seega muudab tarkvara kasutamise jätkamiseks hädavajalik toeteenus ka vanakooli
litsentsimüügipõhise ärimudeli kahtlaselt subscription põhiseks ärimudeliks.
Jarvise aluseks oleva Outsystems platvormi hinnastamine
pärineb uuest sajandist. Outsystemsi hinnakujundus on paindlik – nagu narkoäris
olevat esimene doos tasuta, harjutamisaeg odav ning täishinna karm reaalsus jõuab
kohale koos sõltuvusega, on ka Outsystemsiga alustamine tasuta ja tasu kasvab arendatud süsteemi kasutajate
arvu ning funktsionaalsuse kasvades. Ametlikult nimetavad ise ärimudelit kui „Free
to Develop, Paid to Run“. Arendajate meelitamiseks pakub platvormi omanik palju
tasuta kursusi, tasuta
arenduskeskkonda („Free Forever!“) ning väikse tasu ees koolitusi. Kommertskasutusse
võtmisel hakkab kasutaja maksma kasutajate ning objektide eest – lihtsustatult on
objekt funktsionaalsuse element. Ehk siis mida rohkem on kasutaja loodud
süsteemil kasutajaid ning mida laiema funktsionaalsuse on kasutaja platvormi
kaudu realiseerinud, siis vastavalt sellele kasvab ka platvormi kasutamise eest
makstav tasukomponent.
Ärimudelist tulenevalt muutub platvormi kasutus
platvormi eduka käikulaskmise korras päris soolaseks. Platvormi arendaja on
teinud palju pingutusi, et kasutajad tema süsteemi rohkem kasutaksid – esiteks on
platvormiga arendamine tehtud võimalikult kiireks, mugavaks ning kasutajasõbralikuks.
Teiseks pakub arendaja oma keskkonnas mitmeid ise valmisarendatud mooduleid –
alustades tehnilistest komponentidest kuni täisfunktsionaalsete ärilahendusteni.
Ole ainult lahke, võta moodul üle ning hakka aga kasutama. Mõistagi kasutab iga
moodul teatud hulga objekte, mille piisavuse üle peab platvorm rangelt arvet ja
mille otsalõppemisel müüakse järgmine pakk objekte rõõmsalt juurde. Seega on platvorm
teinud kõik, et kasutaja kasutus ning platvormi rahavoog kasvaks. Samas on selline
lähenemine kasutajale aktsepteeritav – objektide arvestust saad ise pidada, edukad
ja väärtust loovad funktsionaalsused saad käigus hoida (ja nende eest maksmine
on aus) ja ebaedukad käigust maha võtta (kasutu funktsionaalsuse eest ei pea
maksma).
Kokkuvõttes võib Outsystemsi mudel kasutajale
isegi kallimaks osutuda kui vanakooli litsentsileping + toeteenus lahendus,
kuid kasutaja poolt vaadates on eeliseks see, et maksad just ja ainult endale
vajaliku funktsionaalsuse eest. Kui sünnib uus väärtus, siis selle jagamine
platvormi arendajaga on ju mõistlik. Sarnaselt on ka platvormi arendaja poolt
vaadates eeliseks see, et kuna kasutaja sisenemisbarjäär on madalam ning tal on
teatud vabadus funktsionaalsuse lisamise ja loobumisega mängida, siis eksperimenteerivad
kasutajad julgemad ning kliendi edu puhul on ka platvormil võimalik rohkem
teenida.
Win-win. Outsystems kasvab
mühinal, samal ajal kui Commence Inc vaagub hinge ning mitmed meie kaalutud
karbitooted või nende tootjad on viimase kahe aasta jooksul lausa hingusele
läinud. Kliendi äri eduga paindlikult kaasas käimine tasub ära.
---
Käesoleva nädala teemaks oli „Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus-
ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel“.
Kommentaarid
Postita kommentaar