13. nädal // Erivajadused joovad üldisest innovatsiooniallikast ja neist niriseb allikasse tagasi värskeid ideid

Erivajadustega inimesi on palju aidanud üldise, tavakasutajale loodud tehnoloogia areng. Tänu interneti arengule ja digisuhtluse kasvule on erivajadustega inimestel võimalik jätta puue reaalsesse maailma ning seeläbi hetkekski vabaneda maise maailma piirangutest ja stigmadest. Kuid ka just erivajadustega inimeste toetamiseks mõeldud toodete ja lahenduste maailm on rõõmustavalt kirju, toetades inimesi väga erinevate nõrkuste ületamisel. Samas on põnevaid näiteid, kus erivajadustest sündinud innovatsioon on ootamatult jõudnud tavatarbijateni ning Oscar Pistoriuse jooksuterade näitel võib viia tavakasutajast paremate ja kiiremate tulemusteni.

Ennekuulmatult mitmekesine valik

Erivajadustega inimeste abistamiseks loodud seadmete ja meetodite valik on rõõmustavalt mitmekesine. Selle nädala lugemismaterjalis oli välja toodud uskumatult palju erinevaid abivahendeid, mis aitavad erivajadustega inimestel suhelda arvuti ning seeläbi maailmaga. Minu jaoks ehk kõige üllatavam oli puhumistoru. Veebis omal käel ringi vaadates, et tegemist on lahendusega, millel on üllatavalt palju erinevaid variatsioone: on süsteeme, mis oma lihtsuses on mõeldud vaid hooldaja või arsti kutsumiseks; on keerulisi statsionaarseid süsteeme ja üllatavalt lihtsaid mobiilseid süsteeme – kerge puhumistoru ühendatud mõnikümmend grammi kaaluva USB-otsaga karbikesega, kogu komplekti suurus ehk nagu keskmistel juhtmega kõrvaklappidel. Ilmselt on igal süsteemil oma unikaalne kasutusjuht, kuid mobiilsemad lahendused tundusid rohkemate võimalustega – kasutatavad mobiilselt ning sisukamaks suhtluseks kui vaid – mõnes olukorras ülioluline – arsti kutsumine. Kuna seade oli arvutite ja mobiilsete seadetega ühendavat standardsete liidestega, siis ilmselt piirab puhumistoru kasutamist suhtlemiseks ja maailma manipuleerimiseks vajalike lisaseadmete juhtimiseks vaid fantaasia.

Enim siiski üllatas vastavaid veebikaubamajasid külastades erivajadustega inimestele loodud erinevate seisundite leevendamiseks mõeldud seadmete rohkus. Jäi mulje, et kui inimesel on vähegi säilinud suutlikkus välismaailma mõjutada või märguandeid saata, siis eksisteerib tehnoloogia ka nende nõrkade või ebatavaliste signaalide arvutile edastamiseks. Piisab veel vaid silmade liikumisest ja ikka on eye-tracking lahenduste abil võimalik maailmaga suhelda ja maailma mõjutada. Kui silmade juhtimine on raskendatud, siis on võimalik kasutada kas neidsamu puhumistorusid või erinavaid pigistamisele reageerivaid sisendseadmeid. Ka ei ole pakutavad seadmed alati mõeldud üliraskete seisundite abistamiseks – on ka lihtsama vaegkuulmise ületamiseks mõeldud mürasummutavaid ja inimjuttu võimendavaid kõrvaklappe, on värvipimedate kunstnike (SIC!) loodud värvide äratundmist assisteerivaid seadmeid. Maailm on uskumatult mitmekesine!

Tõsi, paljud nendest lahendustest tundusid pisut kohmakavõitu – seda nii piltidelt, videodelt kui ka reaalses kasutuses Nt testisin ühte eye-tracking tarkvara mobiiltelefonile: isegi ilma treeninguta on võimalik vaid pilguga juhtida ekraanile tekkinud kursorit, ka kalibreerimata oli täpsus arvestatav ja spetsiaalset avakuva kasutades (suuremad ja vähem ikoone) oleks see ka piisav olnud. Samas valikute tegemiseks vajalik pilgu hoidmine ühes punktis ja lisamenüüde „Dismiss“, „Swipe“ või „Tap“ ootamine ja alles seejärel valiku tegemiseks tegi mobiili kasutamise väga aeglaseks. Kui aga oleks samal ajal suus olnud puhumistoru, siis neid kahte seadet kombineerides – pilk vajalikule ikoonil, väike puhumine „tap“-imiseks“ – oleks saanud kasutuse päris kiireks. Ehk kokkuvõttes tundus, et just erinevaid lahendusi kombineerides on võimalik arvutite-telefonidega päris fundamentaalsete erivajaduste korral kiiresti ja mugavalt tegutseda.

Üldtehnoloogia erivajadusi tasalülitamas

Erivajadustega inimestele mõeldud veebikaubamajades märkad kohe kui jõuliselt on tehnoloogia areng mõjutanud erivajadustega inimeste ja nende lähedaste elu. Varasematel aastatel kommunikatsioonivõimetutel raskete puuetega inimestel on nüüd võimalik oma soove ja mõtteid avaldada programmeeritava kaardilugemismasina vahendusel – masinasse on loetud sadadele RFID kaartidele vastavad audiofailid, mis siis vastava kaardi masina vastu pannes masinast ette mängitaks. Eraldi seadmete perekonnad on mõeldud lugemise ja kirjutamise võimaldamiseks või parandamiseks ja lõpetuseks ka nädala lugemismaterjalid viidatud puute- ja osundusseadmed pea-, käe-, jala-, otsmikuliigutuste kaudu arvutiga suhtlemiseks. Suuretsi on kõik need seadmed olemas tänu üldisele tehnoloogia arengule, ning konkreetselt arvutite olemasolule, kättesaadavaks ning ülimobiilseks muutumisele.

Kui ei oleks arvuteid, siis oleks paljud erivajadustega inimestele täna abiväärsed seadmed kasutud ja neid ei oleks loodud – alustades suurematest klaviatuuridest, jalahiirtest ja -pedaalidest kuni puutetundlike ekraanide manipuleerimiseks mõeldud pea, käe, jala, näpu jms otsa kinnitatavate puutepulkadeni. Teisalt on uued üldtehnoloogia arengud – akutehnoloogia, ekraanitehnoloogia mobiilne internet, internet of things – võimaldanud arvutid igale poole saada võtta ning juba karbist võttes on paljudel üldkommertstoodetel võimekus juhtida olmeseadmeid või olla juhitud arvutite poolt: minule võib nutitelefoni kaudu lambi sisselülitamine, kardinate avamine-sulgemine või muu koduautomaatika lahendus olla tarbetu mugavus, kuid selline argikasutusse murdnud tehnoloogia on erivajadusega inimese jaoks aga hädavajalik ja maailma muutev. Kolmandaks on tehnoloogia areng võimaldanud täiesti tavalist tehnoloogiat rakendada erivajadustega inimeste hüvanguks, tehes sellega masstootmise kaudu tehnoloogia odavamaks ka erivajadustega inimeste jaoks – nt eelnevalt mainitud eye-tracking tarkvara looja alustas puuetega inimestele mõeldud spetsiaalse eye-tracking tehnoloogiaga mobiiltelefonide tootjana; tänaseks on aga keskmise nutitelefoni selfie-kaamera jõudnud piisavalt heale tasemele, et enam pole vaja ehitada ega osta uut telefoni, vaid endine riistvaratootja müüb oma tarkvara 19,99 eurose kuumaksuga.

Vaadates rohkeid iPad ja tahvelarvutite kasutamiseks mõeldud lisaseadmeid – tugevatest kestadest joystickide ning samade puhumistorudeni – jõuab kohale arusaamine, et tavainimeste maailma mõjutanud nutiseadmete ja eriti tahvelarvutite revolutsioon on erivajaduste maailmas ilmselt põhjustanud maailma fundamentaalselt muutnud raputuse – jah, kuri saatus on inimese küll aheldanud voodisse või ratastooli, kuid esmakordselt on 21. sajand see, kui peaaegu igal erivajadusega inimesel on võimalik sellesama voodi või ratastooli külge kinnitada süle- või tahvelarvuti ja seeläbi internetivärava kaudu järjest suuremast osast veebi kolivast pärismaailmast osa saada ning selles maailmas teistega võrdselt osaleda. Sest on ju kogu iPadide ja tahvelarvutite tehnoloogia üks suur accessibility – samad asjad, mis teevad kerge ja kaasaskantava puutetundliku ekraani kasutamise meie jaoks nii meeldivaks – osutamise kergus, ekraani ülevaatlikkus, kasutajaliidese lihtsus – võimaldavad erivajadustega inimestel üldse tehnoloogiaseadmetega suhelda. Eks omapärane kinnitus sellele on ju ka tahvelarvutite populaarsus nendes inimgruppides, kelle erivajadused puudulikku motoorika näol käivad kaasas eaga – väikelapsed ja vanurid. Ei suuda minu 6 aastane poeg ega 84-aastane vanaema PC või Maciga midagi suurt asjalikku teha, kuid iPadi ja iPhoneiga saavad nad oma asjad liigagi, sõltuvust tekitavalt mugavalt aetud.

Internet võtab kargud ja viskab ratastoolid nurka.

Mitmes varasemas nädalateemas oleme erinevate nurkade alt vaadanud, kuidas internet on võimaldanud heita endalt reaalmaailma piirangud ning ennast uue nurga alt teostada; kuidas internet viib suurteks ülemaailmseteks kommuunideks kokku garaažinurgas rataslüürasid meisterdanud „veidrikud“. Kogu selle „revolutsiooni“ kõrval kahvatub see tõeline ime, kui voodisse aheldatult looduse poolt üksildusse määratud kõnevõimetul inimesel tekkib võimalus suhelda oma lähedaste, sõprade ja saatusekaaslastega. Mul jääb puudu sõnaseadmise oskusest, et kirjeldada seda tunnet, mis võib vallata iseseisva liikumisvõimeta inimest, kes saab tänu tehnoloogiale hetkeks ratastooli virtuaalsesse nurka visata, sõjarüü selga panna ja teiste sõpradega õlg-õla kõrval MUD-is trolle röövida ja draakoneid tappa. Ilmselt on just erivajadustega inimesed see kitsas inimgrupp, kes on ARPANETist alanud interneti arengust ja hiljutisest argimaailma digitaliseerimisest enim võitnud. Hiljuti toimunud riistvara plahvatuslik areng on interneti vaid erivajadustega inimeste jaoks kättesaadavaks muutnud, kuid kogu maailma internetistumine ja interneti kolimine koos sealse subkultuuride rohkuse, kirevuse ja vormi asemel sisu tähtsustava avatusega on erivajadustega inimesi justkui oodanud ja pakub nüüd neile võimast hüppeplatvorm, mis võimaldab erivajadustega inimestel osaleda inim- ja sotsiaalses suhtluse paremas positsioonis kui kunagi varem. Useneti või Facebooki diskusioonis loeb vaid tekst, mitte see kas tekst on loodud klaviatuuri või jalapedaalidega.

Erivajaduste ületamise vahendit erivõimeid loomas?

Ja lõpetuseks – erivajadustega inimestele pakutavate lahenduste juures oli näha paeluvat, hädavajadusest sündinud leidlikkust uute sisend- ja väljundseadmete loomisel. Tavaliselt sünnib innovatsioon ebatavalisest vajadusest ja erivajaduste maailmas on vastavat ebatavalist vajadust rohkesti. Seetõttu peaksid ilmselt kõik, kes otsivad uusi võimalusi muuta tavakasutaja arvutikasutust, suunama oma otsivad pilgud erivajaduste maailma: täna me ikkagi kasutame arvutiga suhtluseks käsi, kuid just erivajadustega inimestelt on võimalik õppida, millised alternatiivid on võimalikud. Ei ole ilmselt juhus, et minu testitud eye-tracking tarkvara kasutajaliides ja selle põhiline feature – valiku tegemiseks jõllita pikemalt ühte punkti – oli äravahetamiseni sarnane Google amatöör-3D-reaalsus komplekti Cardboard juhtimisloogikaga. Erivajaduste maailmast õppides võib ju jõuda kvalitatiivselt hoopis uute tulemusteni – väidetavalt arendas ka tavainimeste liikumiskiirust ja võimalusi laiendatud Segway tasakaaluliikurite looja oma tehnoloogia välja isetasakaalustuvate ja treppe võtva ratastooli iBOT jaoks.iBOT ei olnud edukas toode, kuid sellest arendatud Segway tasakaaluliikurid on jõudnud massidesse ja seekaudu tagasi ka erivajadustega inimestebi. Ning Oscar Pistoriuse kuulsad jooksuterad on jalgadeta inimese pannud jooksma sedavõrd kiiresti, et ideaalses füüsilises seisundis tippatleedid kurdavad, et jooksuterade mehaanilised omadused annavad nende kasutajale tavatippatleedi ees ebaõiglase eelise – ratastoolist tõusmiseks mõeldud lahendus on osutunud võimekamaks kui tippatleedid.

Äkki on nende erivajadustega seadmete seas veel midagi, mida varsti märkamatult üle võtame? Eye-tracking tarkvara (oleks ju päris cool kui arvuti hiirekursor hüppaks nupule, mida parasjagu vaatad – võiks hiire nurka heita?) arvuti juhtimine ajusignaalidega? Laskem innovatsioonil õitseda  ja tulevik näitab!

---

Selle nädala teema: Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis.