7. nädal // "Copyleft - kas kommunism või kapitalismi kodustatud sülekoer?"

Intellektuaalne omand on monopol ja monopolist loobumisel ei ole enamasti head ärilist põhjust. Copyleft kasutamise peamiseks põhjuseks on autori altruistlik usk kasutaja valikuvabadusse, kuid mõnikord on mängus ka kaval turundusstrateegia või mõne tootes kasutatava copyleft'iga kaitstud teose kasutamine. Oluline on aga meeles pidada, et copyleft ei tähenda kohustust tarkvara tasuta ära anda. See ei ole kommunism. 

Copyleft kui tasuta kommikott ja hea lapse jõulud? 

Autoriõigused kuuluvad juriidilisse maailma ning juristid armastavad väita, et neil on kõik mõisted hästi defineeritud. Austusest juristide vastu, kuid ka selge sihiku seadmiseks pean oluliseks ka esmalt defineerida copyleft'i juriidiline sisu. Lihtsustatult on copyleft litsentsi kaks peamist põhitingimust järgmised: copyleft’iga litsentsitud teose kasutajad võivad (a) teost muuta ja (b) levitada teosest tuletatud teoseid. Samas ei tähenda copyleft litsents seda, et esmane litsentsiandja peab teose või järgnev litsentsiandja oma tervikteose andma kasutajate kasutusse tasuta. Ka copyleft litsentsi puhul on võimalik küsida tasu nii teose kasutamise kui ka copyleft’iga kaetud komponente sisaldavate uute teoste tegemise ja jagamise eest. Nii on võimalik olukord, kus tarkvara litsents küll müüakse, kuid ostetav tasuline litsents on antud copyleft tingimustel. Praktikas on enam levinud olukord, kus tasuliselt jagatav teos sisaldab komponente, mis on kaetud copyleft litsentsiga - sellisel juhul võibki juhtuda, et ostja ostab litsentsi ja saab kaasa ka copyleft’iga kaetud osa lähtekoodi ja edasise modifitseerimise õiguse. Viimase juhtumi näiteks on Red Hat Enterprise Linux (RHEL), mille aluseks on GNU General Public License (GPL) alusel litsentsitud Linuxi kernel. Sellele vaatamata on RHEL tasuline toode (49 dollarit), kuid litsentsi ostja saab kaasa RHELi lähtekoodi, selle modifitseerimise ja edasise jagamise õiguse. Seeläbi on sündinud ka RHELi kloonid (CentOS), kuid RHEL on oma monopoli säilitanud läbi RHELi kaubamärgi registreerimise.  Seega copyleft ei ole teose suhtes autori õigustest loobumine, teose vabasse kasutusse andmine (public domain) ega nõua vabasse kasutusse andmist ka tuletatud teostelt. Ka copyleft andja võib selle kaudu teostada lisaks üllastele eesmärkidele ka oma isekaid - edevusest või rahahuvist tulenevaid huvisid. 

Copyleft – üks nimi, mitu nägu

Teiseks on oluline meeles pidada, et copyleft on üldmõiste. Copyleft nimetusega võib tähistada väga mitmeid erinevaid litsentse - igaüks võib välja töötada oma litsentsilepingu ja kui see vastab eelnevalt kirjeldatud kahele põhitingimusele, siis ongi sündinud "uus ja huvitav" copyleft litsents. Sellise litsentsi sisu teab vaid autori (kui temagi oma mõtted õigesti kirja on pannud). Kuid ka nö ametlikud standardversioonid on piisavalt erinevad, et elu mitmekesisuses viia fundamentaalselt erinevate äriliste tulemusteni. Selles osas on ilmekaks näiteks toodud erinevused AGPL ning GPL tingimuste vahel tarkvara-kui-teenus (SaaS) lahenduste pakkumisel. Mõlemad mainitud litsentsid on copyleft litsentsid, mille puhul tekkib kohustus jagada vastava copyleft litsentsiga kaetud teoste lähtekoodi ja lubada tuletatud teoseid alles siis, kui tuletatud teost hakatakse avalikkusele pakkuma. Kuid tarkvara-kui-teenus kontekstis ("Remote Network Interaction" clausel) defineerivad AGPL ja GPL avalikkusele pakkumist natuke erinevalt, kuid sellel "natukesel" on fundamentaalselt erinevad ärilised tagajärjed: GPL litsentsiga kaetud komponente sisaldava tarkvara-kui-teenus lahenduse pakkumine oma serverist ilma tarkvara "füüsilise koopia" üleandmiseta ei aktiveeri copyleft-i, kuid AGPL komponendi kasutamisel tuleb teenuse pakkumisega alustades koheselt täita kõik copyleft kohustused. Seega saatan on detailides, ka copyleft ülimalt avatud ja edumeelses maailmas. 

Entusiastide altruism ja veidi edevust – copyleft’i peamine mootor 

Intellektuaalomand on monopol. Enamus autoreid näevad terve elu põrgumoodi vaeva, et teha midagigi, mida inimesed kasutada tahaks ning mille kasutusse andmisest teenitavad rahavood või -nired võimaldaks pensionipäevi varem alustada ning varajase pensioniaja muretult loojangu poole veeretada. Seega on ilmselt tõele päris lähedal spekulatsioon, et copyleft’i kasutamise peamine motivatsioon ei ole sellega raha teenida. Kiire otsing internetis erinevate copyleft kasutuslugude seast tõi välja, et copyleft’i kasutamise peamine motivaator oli "ideoloogiline" - teoste loojad pidasid isiklikult oluliseks copyleft kontseptsiooni, selles avalduvaid väärtusi ning soovivad ka ise panustada copyleft’i levikusse. Teiseks mitteäriliseks eesmärgiks on kogukonna tagasiside ja toe saamine entusiasti poolt arendatud tootele või teenusele ning kogukonna usalduslik panustamine esialgsesse ideesse. Sealjuures kasutatakse copyleft'i, julgustamaks kogukonda panustama ilma hirmuta, et keegi suurema grupi ühise pingutuse vilja kommertsialiseerib ning isekalt edasi müüma hakkab. Samuti on copyleft kasutatav selleks, et tõsta oma isiklikku tuntust valdkonna teiste spetsialistide hulgas. Seega usutavasti on copyleft enamasti kasutatud "ideoloogilistel" eesmärkidel või kogukonna panuse crowdsource'imiseks. 

Kapitalism on loov ja leiab rakendust ka copyleft'ile 

Kapitalismi nähtamatu käsi on äärmiselt loov. Ajal, mil soovitatakse isegi klassikalist heategevust ettevõtete ärilistes huvide teenistusse rakendada, on kindlasti võimalik ka copyleft pöörata oma äri kasuks. Juba eelnevalt käsitletud RHELi näide illustreerib võimalust, kus äri kasutab copylefti oma tasulise toote hinna alandamiseks: copyleftiga kaitstud teost kasutatakse uue teose loomiseks, sellega säästetakse arendusressurss ning saadud sääst suurendab toote konkurentsivõimet võrreldes täies mahus ise arendatud toote või teenusega. Parem hinnapositsioon turul on äris kõva valuuta, mille kasumiks pööramine ei ole suurem kunst. 

Samamoodi on võimalik copylefti kasutada oma konkurentsiolukorra parandamiseks läbi turvalisuse või usalduse tõstmise. Suletud lähtekoodiga tarkvara turva- ja talitlusriskide emaks on piiratud, ettevõtte-sisesest grupimõtlemisest mõjutatud kontroll lähtekoodi kvaliteedi ja koostoime üle. Alustatavate ettevõtete turule tulekut takistab võimalike klientide suur mure, et alustava ettevõtte äri ebaõnnestumise ja likvideerimise korral kaotavad kliendid võimaluse kasutada tarkvara oma edasises tegevuses. See on suur motivaator, mis paljusid sunnib vaatama Microsofti ja teiste hiidude suunas. Nende mõlema mure, kuid eriti viimase vastu aitab lähtekoodi avaldamine ning selle copyleft alusel edasisse kasutusse andmine. Copyleft annab siin kaitstud võimaluse kogukonna turvatoe saamiseks ning annab tänastele klientidele kindluse, et innovaatilise tootja turult kadumise korral säilib võimalus jätkata ostetud tarkvara kasutamist ning edasist arendamist. 

Lõpeks on copylefti võimalik kasutada ka turundusvõttena. Turuplatsil on kõige olulisem eristumine, väljamurdmine hallist keskpärasuse lõksust. Julgus oma tööd ja vaeva copyleft’ina laiemasse kasutusse anda on kindlasti silmapaistev. Nagu enne nägime, siis copyleft ei võta võimalust litsentsi eest tasu küsida. Nagu hipsteri õlut bränditakse läbi kibeda maitse ja micro-brewery ethos'e, nii võiks ka loomeinimestele või häkkeri-kogukonnale suunatud toote või teenuse müümisel copyleft olla päris edukas eristamist võimaldav omadus. Teiseks võib copylefti kaudu kasvõi tasuta jagatav tarkvara olla mingi muu toote või teenusega kaasas käiv lisahüve - nt müüd õigusteenust, kuid klientide tellitud lepingud tarnid mitte MS Word failina vaid automatiseeritud dokumendina läbi copyleft tingimustel kasutusse antud tarkvara. 

Kokkuvõtvalt on oluline mõista, et copyleft ei ole kommunism ega tähenda oma töö viljade tasuta jagamist. Copyleft on selgelt instrument, mis kaitseb autori õigusi autori enda soovitud ja valitud viisil. Seetõttu sõltub copyleft’i kasutusvõimalus tema kasutaja tahtest ja vajadusteks. Eelnev on vaid näide copyleft'i kasutamise paljudest võimalustest. Kindel on vaid see, et loomingulised inimesed leiavad neid kasutusi veel mitmeid. 

P.S. Tervitan 5-päevaselt reservõppekogunemiselt ja palun alandlikult mõistmist kui mõni lause segane või sootuks vigane. 

-----------

·        Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.