IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Mul on üks saladus. Ma vastutan 350 inimese igapäevatööd ja 50000 kliendi teenindamist võimaldava IT süsteemi arendamise eest. Asendamisele kuuluvat vana süsteemi prototüübina kasutades oli arendus alguses plaanitud kosemudeli alusel. Siiani kattun külma higiga sellele ideele tagasi mõeldes ja tänan õnne, et otsustasime ümber. Nii on osa tarkvarast juba igapäevases kasutuses ning saadud on palju – ka ebakonstruktiivselt kriitilist – tagasisidet. Keskeakriis või vajadus? Vajadus! (…ja keskeakriis ka…) Minu õpingud TalTechi IT-kolledžis on ikka küsimusi tekitanud. Tuttavate ja kolleegide seas oli mu tööpäevade pikkus ja kirglikkus legendaarne juba enne õpinguid. Küsimusi tekitas juba enne ka see, et kas oma abikaasat ja lapsi nädala sees ka näen? Kui üldse, siis peaksin vabal ajal otsima rahu ja vaikust. Ometigi alustasin õpinguid minu jaoks täiesti tarbetul erialal – üks väljamaalasest hõimlane vaatas mulle sügavale silma ja tõdes: “Why? World does not need another shitty IT e

„Iga inimene on oma hinges maag, ent maag saab temast alles siis, kui ta hakkab mõtlema vähem enda ja rohkem teiste peale, kui töötegemine muutub tema jaoks huvitavamaks lõbutsemisest selle sõna vanaaegses mõttes.“ (A. ja B. Strugatski, „Esmaspäev algab laupäeval“, 1965) Eric S. Raymondi (ESR) kirjapandud häkkerikultuuri aluspõhimõtted sobiksid vundamendiks paljude teiste professionaalsete elukutsete manifestidele. Mõistagi kirjeldab ta aga enim häkkeri-kultuuri ning sellisena on ka outsider’ile põnev sissevaade üllatavalt ideoloogilisse ja sügavasse subkultuuri. Kuid üllatav paralleel nõukogude ulmeklassikute, vendade Strugatskite tähtteosega osundab häkkerikultuuri juurtele – teadlaste lustlikule ja kirglikule nokitsemisele vaimse ja füüsilise maailma suurte probleemide kallal. Nur „ Computerliebe “? Nein. Etwas mehr! (taustale mängima!) Enamus inimesi tajub häkkerit pelgalt kui kirgliku masinaarmastajat. Mina ei ole häkker. Ilmselt kui hakata kõiki inimesi paig

Organisatsiooni väljakutsete ja probleemide lahendamise võti peitub organisatsiooni juhtimises. Täna on aga kõik väljakutsed ja probleemid IT probleemid. Edukas organisatsioon peab kaasama IT juhi organisatsiooni tippjuhtkonda. Tegutsedes aga organisatsiooni tippjuhtkonnas, peab IT juht rääkima sama keelt teiste tippjuhtidega, on vaja mõelda nagu tippjuht. Seega peab efektiivne IT juht olema ennekõike tippjuht. Arvutite maailma muutev mõju, mõju suurenemine ja mõju suurenemise kiirenemine on kujunenud aabitsatõeks . Arvutite abil disainitakse ja ehitatakse ühtviisi nii füüsilist maailma kui kujundatakse inimeste meeli. Arvutid mõjutavad kuidas ja kus me töötame ja puhkame, kellega me kohtume ja kellega me äri teeme. Arvutite kaudu tajume me seda suurt enamust maailmast, mis aknast välja vaadates kätte ei paista. Sõltumata organisatsiooni tüübist ja eesmärgist, on arvutite abil võimalik kiirendada organisatsiooni sisemisi protsesse, pakkuda maailmale uusi väljundeid ning parandada